õiglusest ja õiglusetusest

Laupäeva õhtul kohalikus Maximas käies oli minu kõrvalkassas mingi kergelt napsune bravuurikas nolk, kes hakkas jaurama, sest kõrvalkassa müüja tool oli veidi nihkunud tema kassateele: "Kuidas ma peaksin ostma, kui mul tool ees on?! Ma ei saa ju osta, kui tool on ees!" Vastik stseen. Isegi pärast maksmist jätkas ta samas vaimus räuskamist kuni poest lahkumiseni.

Eile märkasin sama tüüpi tänaval kõndimas. Või - täpsemalt - lonkamas. Ei tea, kas kukkus või sai kolki (loodetavasti viimast), aga õiglus võidutses.

Kuid nii õiglaseks ei pea ma seda, et pärast rohkem kui poolt aastat töökuulutustele pilku peale visates avastan, et on tekkinud veel rohkem tööpakkumisi, mida ilma vene keele oskuseta vaadata mõtet pole. Kui nii edasi läheb, siis varsti polegi enam töökohta, mida ilma vene keeleta saaks. Huvi pärast vaatasin ka nõudepesija kuulutust, aga seal oli nõutud keeleks siiski ainult eesti keel (ehkki väga võimalik, et kui ainult riigikeelt räägid, pead isegi nõudepesijana töötades rohkem viipekeelele rõhku panema...). Niipalju siis Euroopa suunale orienteerumisest.