külalislahkem Tallinn!

Viimasel ajal olen päris palju pidanud seda silti nägema. Ja iga kord natuke vihastama. Sest ma olen nüüd alalisemalt Tallinnasse sattunud. Ja pean ühistranspordi kuupileti eest viis eurot rohkem maksma kui Savisaare alamad. Mis kuradi külalislahkus see on?!

Need vähesed, kes on kunagi viitsinud mu juttu kuulata, teavad ilmselt, et ma pole Tallinnast kunagi väga suure soojustundega südames rääkinud. Siinveedetud aeg pole asja paraku palju muutnud. Elatavad on muidugi paljud kohad, aga mitte kõik pole toredad. Tallinn pole. Sest paraku esimesed asjad, mis pähe kargavad on müra ja venelased. Lisaks episoodilised narkomaanid, vastikud tattninad ja ülbed autojuhid.

Olen natuke aega elanud Nõmmel. Siin on päris hea rahulik. Varsti aga kolin kesklinna. Veel rohkem müra! Kuid samas on kõik maru lähedal :)

Nõmme... Hea rahulik kant üldiselt. Igas teises aias elab hundikoer. Kas mingi üleüldine kuuluvusetunde näitaja siin või turvahirmud? ;) Ühes lähedalasuvas majas elab ka mingi chiuaua vms. Ma kuulen sealt mööda käies teda haukumas, aga ei näe kunagi... Mõttetud rotid. Lisaks hundikoertele on siinses Nõmme osas ka arvukalt väga veidrate juurdeehitustega koledaid maju. Ei saa kohe mitte aru, mis inimestel mõttes olla võib... Samas on teisel pool Vabaduse puiesteed ka päris kenasid maju, Nõmme turg on kena koht ja Nõmme keskuses on päris tore pontšikukohvik :)

Ükspäev sõitsin jalgrattaga Koplis ringi. Palju kenam kant, kui päris suur osa ülejäänud Tallinnast, lõpp muidugi välja arvata. Palju rohelisem. Nõmmel on küll rohkelt puid, aga männid ei anna ikka sama efekti. Vahepeal Tartus käies on sealne lopsakas rohelus ikka sõõm värsket õhku, mida Tallinnas ei tunne.

Kuid teen oma uut tööd ja loodan, et kõik läheb hästi. Algus pole paraku paljutõotav olnud, ent kui kõik laabub, siis ehk ei pea ma liiga kauaks pealinna elanikuks jääma. Ma lihtsa maainimesena ei vaja seda kära ja sagimist oma igapäevaellu.

Asjade tasakaalustatuse huvides räägin positiivsest ka. Sääski on siin talutavalt vähe.